Chill, kuid mitte grill

Austraalia talv pole ikka tore. Majal põrandad jumala külmad ning ega õueski palju parem pole.
Mida siis vahepeal teinud oleme? Väga midagi :) Suht lebotanud, söönud ja maganud. Eile otsustasime Meeriga Canberrat ratastega avastama minna. Enne seda tuli aga teade, et Colini ema juures on aias 3 väikest koerakutsikat, kes lambist sinna kuidagi sisse said. Otsustasime minna ristiretkele neid varjupaika viima. Kohale jõudes olid nad vist paljunenud, kuna garaaži oli kinni pandud juba 6 kutsikat. Tõugu väga öelda ei oska, aga pidavat olema puhtatõulised mingid jahikoerad. Seda oli ka näha, kuna niipea kui me garaaži astusime, ründasid nad meid hoogsalt ning tahtsid surnuks lakkuda. Igatahes taas oli Meeril nägu nalja täis, kui 4 karvapalli tema ümber tiirlesid ning sügamist nõudsid. Lõpuks ilmus aga ka omanik välja ning lubas koertele lõuna paiku järgi tulla. Üks varras kebabi jäi jälle turule tulemata.
Rattasõiduks võtsime Colini-Vanessa kaherattalised sõbrad ning asusime sisuliselt mäe tipus oleva maja juurest teele linnakeskusesse. Distants: ligi 11 kilomeetrit.
Center’isse sõit oli suht lõbus – anna ainult allamäge minna. Hea et õues alla 10 kraadi sooja oli, muidu oleks mingid satikad igal pool ringi lennelnud. Igatahes käristasime mööda jalrattateid, kiirteid ning väiksemaid sõiduteid pidi linna. Ühe korra panime ka puitu, kuid mitte väga kõvasti. Lõpetasime mingi sõudeklubi hoovis mõeldes, et „siia ma küll oma autot ei parkinud“.
Linna jõudes avastasime, et kell on varsti 14.00 ning peame hakkama juba kodupoole sättima :) Nimelt oli meil plaan õhtuks ise süüa teha – kaua me ikka Vanessa toidu peal liugu laseme. Külastasime kiiresti ühte poodi, mis meenutas paradiisi. Nimelt oli see täidetud „on sale“ kirju kandvate Billabongi ja RipCurli asjadega. Teksad 30 daala, T-särgid alates 19 daala jne. Täiesti tuksis. Aga kohalike jutu järgi pidi Gold Coastil olema veel samade brändide outlet, mis tähendab veel suuremat valikut soodsamate hindadega. Urr. Läheme ikka Perthi? Ehk peaks kohe suuna idarannikule Gold Coastile võtma.
Igatahes võtsime uuesti oma rattad üliturvatud rattaparklast, mis kujutas endast keset väljakut seisvaid raudtorusid, mille külge rattaid aheldada. Parkisime oma ratta ühe sellise isendi kõrvale, millel oli esiratas juba ära rotitud. Tundus turvaline koht olevat.
Aga jah, võtsime rattad ning suundusime otsima koduteed, ainult mitte sama rada pidi. Tahtsime kokkuvõttes teha tiiru ümber Black Mountaini. Mõeldud-tehtud. Leidsime suuna ja tee ning hakkasime pressima. Muidu läks kõik kenasti aga a)tee läks AINULT ülesmäge; b) Meeri tegi vahepeal kamikazelikke liigutusi üle sõiduraja sõites. Mõelesin korraks juba, et nüüd läheb reis üksinda edasi kah. Parempoolne liiklus on nõrkadele, ausalt.
Igatahes jõudsime elusalt kaubanduskeskusesse, kus otsime 3 kotti manti, et õhtuks süüa midagi teha.
Menüüs olid praekartulid, isetehtud kotletid, heeringas hapukoore ja sibulaga ning kaneelikook. Toit tuli iseenesest OK välja, ainult kartulimaitseainet ning hakklihamaitseainet me poest ei leidnud ning need olid ka kaks asja, mis täielikust gurmee maitseelamusest puudu jäid. Rahvas jäi aga toiduga rahule. Eriti meeldisid neile heeringas ja kook.
Aa, muidu teile veinisõpradele ka väike teadaanne: ALDI kaupluses Jamisoni kaubanduskeskuses on valge veini (nime jään hetkel võlgu) 6-pack 9.90, mis teeb siis ühe veintsu hinnaks ligi $1,6 või 16 EEK. Hahaa. Selle eest on aga õlle kallis.
Täna plaanime taas rattad võtta ning linnapeale minna. Vaja lõpuks telefoninumbrid omale soetada ning äkki külastame ka Questacon’i, mis kujutab endast juttude järgi über-Ahhaa keskust.
Ja lõpetuseks.
Kas sina teadsid, kes kui känguru on niiöelda jõudeolekus oma kahel tagajalal, siis ta tegelikult toetab ka oma ülitugevale sabale?
T