Rahulikum Mäkk

Nii, nüüd saab siis pikemalt kirjutada. Kuna mäkis vooluvarianti polnud, tuli seal aku pealt asju ajada ning ega väga millekski aeglase neti tõtu aega polnud.
Praegu oleme töölt tagasi kodus (hostelis), ning siin Narva elektrijaamaga ühenduses olles on võimalik pikem sissekanne teha.
Asjadest siis kronoloogilises järjekorras.
Eelmisel pühapäeval lahkusime Canberrast teekonnale, mis lõpuks ulatus üle 800 km ja 9 tunni pikaks. Autos istumisest oli küllaltki kopp ees. Kui asulate läheduses oli vähemalt raadiolgi levi, siis võsavahele jõudes või mäekurudes kadus seegi vähene Aussi kantrimuusika. Nagu kuulaks kohalikku Elmarit. Levi kadudes olid kaaslasteks rataste alt tulev hääl segatuna tuulega juhiukse vahelt sisse vihisemas. Kas tihend on pekkis või on keegi üritanud ust lahti väänata, igatehes tuul sealt vahelt sisse mühiseb.
Õhult kella 5 paiku jõudsime Mildurasse, mida muide netifoorumites väga kirutud on. Riviera nimelises motellis me nüüd 4 päeva peatunud olemegi ning esimene emotsioon oli hea. Kirjeldasin ka eelmises postis, aga see sokihais.. Mmm. Seda ei saa ühe korraga ära kirjeldada. Meeri sai kohe esmaspäeval on praegusele tööle mingeid taimeistikuid korraldama. Nimelt peab kasti igas lahtris olema 1 taim, kõik muud erinevused tuleb likvideerida. Lihtne töö ning hommikul saab magada peaaegu 8ni. Ainult et neid kaste, kuhu 240 taime sisse mahuvad, on hiiglasliku kasvuhoone täis. Julgelt korvpalliväljaku suurune ala. Minu esimene töö oli mandlipuude pügamise järel puu otsa jäänud okste alla sikutamine. Juttude järgi kerge töö, tegelikkuses paras nuhtlus. Nimelt anti selleks nädalaks meile mingid ülisuured ning vanad puud, mille äa lõigatud oksad olid jämedad kui käsivarred, mõni isegi hullem. Igatahes, kui normaalolukorras tükitööga teeniti näkku ca 200 daala päevas, siis meil oli raskusi 80 täis saamisegagi. Pealegi oht silmast ilma jääda, kuna mitu venda said oksaga silma nii, et mõneks ajaks poolpimedad. Mina piirdusin kriibitud otsaesise ja näoga. Kolm päeva tegin, lõpuks viskas siibrisse ning olime valmis juba hostelist lahkuma. Õnneks aga vabanes töökoht samas farmis kus Meerigi on, ning täna sain seal mingeid kaste pesta. Suht lolli inimese töö – võtad nn „euroaluse“ pealt kasti (ühel alusel on ca 400 kasti) ning asetad pesumasinasse. Nagu paneks puid ahju. Aga kastidega aluseid on üle saja ootamas, nii et tööd ehk jätkub.
Järgmine neljap saame esimesed palgad kätte, siis saab lõpetada Eesti kaardi piinamise ning alustame elu aussi pangakaartidelt. Kui tööd on sama palju kui praegu, siis paari nädalaga peaks saama raha kokku, et Perthi poole teele asuda. Samas kui tööd rohkemgi, siis ehk oleme siin kauem kui paar nädalat.
Hostelist lähemalt – paras urgas on. Iga asja eest nööritakse raha. Kaotad noa, maksad 5daala. Pesed pesu, maksad 2 daala. Kaotad võtma, maksad 35 daala. Tahad reedeõhtul seltskonnaga pizzat/grilli/fish&chipse süüa – maksad 7 daala. Karm. Pealegi on toad suht nässakad ja kitsad ning kõik muud ruumid ka tolmu/hallituse seguga. Vaikselt mõtleme, et ehk oleks õige üürikorter võtta. Odavam kindlasti.
Seltskond on hostelis kirju. Itaallased, sakslased, britid, eestlased (mingi 6tk vist), belglane, pilusilmad jpm. Ja enamus sellised poheemlased. Kõigil savi, mis ümberringi toimub. Peaasi et töö olemas ja kõht täis. Elu hakkab mõnel hommikul enne 6, kui tuleb mandlipõllule sõitma hakata, mõnele 8st, mõnele siis kui pohmakas kaob ning silm lahti tuleb. Põhiline tegevus pärast tööd? Kiirelt Coles’i, õhtusöök korvi, tagasi hostelisse, söök valmis ning siis õue seda sööma ja ringi tiksuma. Enamus rändruritel on ka ühine sõber – pakivein, seltskonnas tuntud kui goon. Miks? Odav :) 10 daala 5 liitrit on isegi Eesti hinnaga võrreldes odav. Pealegi jätkub kauemaks. Õlle siit osta ei taha praegu – kast maksab alates 40 daalast. Colinile ostsin abi eest 57 daalase õllekasti. Kuramuse valus oli näha, et ca paagitäis kütet läheb 24 õlle peale ära.
Vot nii. Nüüd hakkamegi Meeriga kohe süüa tegema. Vaja näljaseid kehasid nuumata.
Eelmises postituses jäi muidu mainimata ka Markus, kellele „funny fact’id“ meeldivad. Tore, et meeldivad, Markus. Selleks nad ju seal on – et kellelegi meeldida.
Igatahes – cheers mate!
Kas sina teadsid, et siinses toidupoe ketis Coles müüakse Eestis toodetud heeringaid (purgis), kusjuures ühel on nimeks Rollmops?
T