Küll aeg ikka lendab. Eile sai juba 2 kuud siin puuvillafarmis oldud. Algne plaan kahe kuu pärast siit minekut teha on aga vett vedama läinud. Edasised 8 nädalat saavad mõnusad puuvilla lõikuselised olema.
Enne seda aga, tuleb puhata :) Puhkusega tegime algust juba sel näalavahetusel, mil läksime Henriga 120km kaugusele Goondiwindisse pubisse. Võtsime pubi kohale hotellitoa ning tundsime end linnainimestena - käisime poes, olime netis jne. Lisaks käisime paar korda läbi kõik kolm pubi, mis meie lähedusse jäid, et näha kas rahvas juba koguneb. Ei kogunenud. Plaan oli meeldiv õhtu veeta kohaliku rahva, et mitte öelda näitsikute, seltskonnas. Keda aga polnud, olid näitsikud. Tiksusime hotellis ca 9ni õhtul ning asusime Royal nimelisse pubisse teele (Loe: läksime allkorrusele), et pubis paar õlle juua. Meie pärale jõudes oli juba ka nii mõnigi Goondiwindilane tee sinna leidnud, mis tegi meie tuju aina paremaks. Mida aeg edasi, seda rohkem rahvast kogunes. Mida aga siiani polnud, olid kenad vabad aussi neiud. Olid kenad aussi neiud, poissõpradega, olid inetud aussi neiud (ilmselgelt ilma poiss-sõpradeta), olid poiss-sõbrad, aga mitte ilusaid vallalisi neiusid. Paras jama - kogu õhtu jooksul silmasime vaid 4, eem... arendatavat projekti... Usutavasti oli tegu Jumala tahtega, kuna kaks nendest neiudest istusid korraga meie kõrvallauda maha ning hakkasid omavahel seletama. Meie plaan oli mängida raskesti kättesaadavaid, seega jõime rahulikult õlle. Plaan ei toitnud, kuna neiud lahkusid :D Paneb päris sülitama, onju. 10 minuti pärast olid neiud tantsupõrandal - kenad pikad piigad, siredate säärte ning liibuvate kleitidega. Nagu vaataks kataloogi :) Otsustasime, et enam asja nii ei jäta ning sättisin oma sammud tantsõpõrandale, samal ajal kui Henri mu seljatagust kattis, tantsupõranda kõrval õlle juues. "Tere, kuidas teil läheb? ;)" Oli küsimus. Saatuslik küsimus. Sealt see kõik alguse ka sai, kuna minuti pärast oli ka Henri seltskonnas, minu seljatagune kaitsmata ning neiudega jutt lahti. Õhtu sujus päris kenasti, kui jätta välja tüdrukute pideva suitsetamas käimise, mis lõpuks tüütavaks sai. Peo lõppedes asi aga enam nii hästi ei sujunud, kuna tüdrukute mingid sõbrannad ujusid kohale ning asusid neiudega väljas juttu puhuma. Meie plaan oli kutsuda neiud üles oma tuppa vahuveini jooma, aga taaskord plaan ei toitnud. Nimelt ujus veeres kohale mingi eriti jäme austraallanna, kes esmalt meid Henriga kaissu võttis ning siis takka kiitis "Te olete ikka armsad, te Iiri poisid". Mul jäi ausalt öeldes karp lahti. iiri poisid? Hakkasin juba asja ümber lükkama, samas mõtlesin poole lause pealt ümber, jättes öisesse Goondiwindisse kõlama lause "Me pole Iir..... Muidugi me oleme iirlased. See on mu sõber Herny O'Mally ja mina olen David O'Mally" :D Igatahes said meie kõrval seisnud iirlased kõva kõhutäie naerda. Naljatasime veel tugeva iiri aktsendiga juttu puhuda, niiet aussi neiu jäigi uskuma meie Iiri päritolu. Tema eesmärgiks oli meid kutsuda kuskile sõbranna juurde peole. Kuna meil niikuinii muud teha polnud, olime juba tema poole lause pealt nõus ning ühe jalaga taksoski.
Sõbranna juurde jõudes leidsime eest suure maja, viisakad autod, sõbranna, aga mitte mingit pidu. Sõbranna tegi rahulikult üksi õues suitsu, pidžaama väel. Istusime ta aias maha ning hakkasime juttu puhuma kell 2 öösel. Kuna sõbranna oli kaine, siis tema väga meie iiri asja ei uskunud :) Sitta sellest, Eestlane olla on uhke ja hää. Kui just mineid eesti tolguseid samas linnas varem olnud pole. Õhtu möödus juttu puhudes ning veintsu juues. Mingil ajal aga hakkas sellel jämmemal neiul suht paha ning ta soovis koju minna. Ning kuna tema eriline jala käimise fänn polnud, võtsime taas takso. Pubi juures hüppasime kiirelt Henriga taksost maha ning maandusime taas nende iiri vantide juures. Jorisesime tänaval veel mingi tunnikese ning kadusime tuppa ära. Pikk õhtu, samas huvitav õhtu. Samas Goondiwindis seda sama enam ei kordaks. Miks? Puudulikud vabade ja kenade (samaaegne kombinatsioon on vajalik) neiude varud linnas. Hea oli muidugi, et baaris olnud 4st maasikast kaks meiega olid,aga ikkagi.. Säuke laupäevaõhtu siis.
Enne seda väga midagi nädala jooksul toimunud polegi. Oleksin oma tööauto peaaegu ära uputanud, kui hakkasin mingil kitsal teel kahe kraavi vahel ümber keerama ning üle kraavi serva ratas alla vajus. Lisaks tapsin veel mingi 5 jala pikkuse (ee... üle meetri pikkuse, umbes 1.40 ehk) ussi ära, nähes seda üle tee minemas. Võttis kuus katset, et see tõhk ära tappa. Mis veel? Auto konditsioneeri lasin korda teha, nüüd saab jaheda autoga sõita. Küttehind on taas ka tõusnud, nüüd jub 138,9 senti liiter.
Homsest algab usutavasti viimane töönädal enne lõikust. Katsume sellest nädalast nüüd viimast võtta ning ülejärgmisel nädalal asume rannikule puhkama.a 7 päeva vabadust, linnaelu, randa, merd, surfi, ujumist ja kõike muud mida hing ihaldab. Saab tore olema. Sellest saab palju pilte ka vast üles pandud.
Eks järmine pühap kirjutan uuesti midagi ,kui on mida kirjutada.
Kas sina teadsid, et ussi tapmiseks ei piisa temast vaid üle sõitmisest, vaid tema peale rattaga jõudes tuleb pidurid põhja vajutada, tekitamaks palju hõõrdumust, mis omakorda rebib ussi kehakatte katki?
No comments:
Post a Comment