See juhtus kõik tööpäeva lõpus, mil olime kuulnud, et vanas jõekäärus töökoha ligidal on veetase nii madal, et karpkalad seal madalas vees lihtsal kõhupeal peaaegu kinni on. Mõeldud tehtud, läksime Jaanuse ja Meeriga olukorda uurima.
Objektile jõudes asusime olukorda hindama. Situatsioon oli lootustandev kuna veel vulistas kõikjal ligi 60cm pikkuseid karpkalu. Nii isaseid, kui emaseid.
Plaanipidamise järel võtsime Jäänusega saapad jalast ning asusime mööda jõge kalu taga ajama. Läks vaid paar minutit aega, kuni Jaanus esimese kala trofeena pea kohale tõstis ning hellalt räuskas: "Kätte sain!". Minuti pärast oli ka minul esimene lähikontakt saavutatud - astusin ühele vennale kogemata peale.
Missiooni edenedes lõime taktika, võtta sihile üks kala ning koos see kätte saada. Piirasimegi venna taas sisse, kätega seljapealt kinni, kõhuli mutta (kala, mitte meie) ning seejärel veest välja. Lõpptulemus: 4 suurt karbirajakat.
Meie, vanad matsid eestlased nagu ikka, otsustasime kalad ära süüa. Kohalikud otsustasid seepeale meie üle naerda ning öelda, et karp ei kõlba söögiks. Puupäiste metslastena sai poodi joostud ning maitseaineid ja muud vajalikku varutud, kalad ära puhastatud, öö otsa vees ja soolas leotatud ning järgmisel päeval marinaadiga grillile visatud.
Lõpptulemus? Ega nad väga head ikka pole jah. VÄike mudamaitse on juures. Samas kui tasuta saab, siis miks mitte? :D Ei tegelikult oli tegu äraproovimisvajadusega. Meist jäi jõkke maha veel sadu kalu, mida enam püüdma ei lähe. Seni kuni nälg peale ei tule ning pangakaardil tuul ei vilista.
Kas sina teadsid, et siinsetes vetes on keelatud kinni püütud karpkala vette tagasi lasta, kuna tegu on sisse toodud liigiga mis hävitab kohalikke jõeelukaid?
T
Rõõba
Oh kala on tõesti vägev!!!
ReplyDeleteJa paljaste kätega püütud:D
ReplyDelete