Korraks kodust eemal: Mina olin paugu kõrval, kui pauk käis

Olin küll. Ausalt. Aga see las jääb.
Esmalt kõigile kellele veel soovinud pole: HEAD UUT AASTAT!
Nädala algus möödus Canberras sugulaste juures. Veetsime kultuurselt aega, käies Sõja memoriaalis vaatamas, mis seal huvitavat (suur sõjamuuseum). Kuna sugulane on mul sõjaväelane, siis tuli sealt väga palju head inffi, eriti viimaste missioonide kohta. Kultuur koorub mu külgedel. Teisipäev oli ka kultuurne, sama mehe juures ning tegime väikesed õlled, ujumise ning ärasaatmisõhtu (kuna 29 lahkusid nad Hiinasse). On vaid üks asi, mis on parem jõulujärgsel ajal päikese käes basseinis vedelemisest. Seda mainin hiljem :)
Plaan oli kolmapäeval Canberrast lahkuda, kuna aga Eestist saadetud pakk kohal polnud, otsustasin neljapäevani oodata. Ehk jõuab pärale. Ei jõudnud :) Neljapäeval sain aga teise paki kätte - aitähh Mirjamile kahe Saku Rocki eest. Võrratu nimepäevakink. Kunagi kui need külmast välja võtan ning mõne aussiga lahti korgime, siis tänan sind mõttes veelkord. Aga jah, neljapäeval suunasin auto Sydney poole. Hea oli taas autoroolis olla ning kuskile sõuda. Seda siis esimene tund aega. Edasi viskas taas kopa ette. Niipea kui mereni jõudsin pidasin auto kinni, võtsin surfilaua kaenlasse ning vutt-vutt veepoole. Esimene idaranniku surf sai tehtud, olgugi et vesi just kõikse soem polnud.
Surfi järel võtsin taas Sydney poole suuna. Need, kes ütlesid, et osta GPS, võivad nüüd käsi hõõruda. Panin mingist ristmikust mööda ning suundusin mõnusalt eesti muusika saatel kesklinna poole, kaaslaseks vaid mingi hägune kaart. Lõpuks, kui mõistsin et suht puidus olen, pidin ikka mäkki netti taas minema et endas selgusele jõuda, uus marsruut leida ning seejärel pisut üle tunni aja kiirteede võlusid nautida. Öömaja: austraalia sugulase naise õe juures, keda kordagi varem näinud polnud. Väga tore igatahes, uksest sisse astudes olid mõlemad lapsed ukse kõrval peidus, mingid vahtkummi padruneid tulistavad püssid käes ning avasid minu pihta omas tempos valangutega tule. Teretulemast Taavi. Tule lõppedes istusime perega maha, tegime väikse söögi ning kadusin magama.
31detsember - asi läheb toredamaks. Pidin Mildurast tuttava Madise ning tema neiu Liisiga kokku saama linnas. 10AM lahkusin öömajast, et Madise poole teele asuda. Sõitsime rongiga kesklinna, kus härral oli hea mõte rongist maha minna ning jala edasi liigelda. Ilus plaan, halb asukoht, kuna jalutada oli ikka mehiselt. Otsustasime, et kuna tegu on kuuma suvepäevaga, siis muretseme kiiremas korras õlut. Plaan alkoholipood leida sai paika pandud. Asusime kesklinna Harbour Bridge nimelise silla poole liikuma (see kust pauku õhtul tehtama pidi). Tiksusime mis me tiksusime, aga ühtki pudelipoodi teele ei jäänud. Otsus? Otsime edasi :) Kõndisime veel umbes samapalju ehk siis 3 kilomeetrit maha, kuni lõpuks jõudsime väikesesse alkopoodi, mille ukse ette oli vist pool Sydneyt kogunenud. Kõik vedasid kastide viisi õlut poest välja. Mis meilgi üle jäi kui järjekorda võtta ning oma kahetunnise rännaku lõpufaasi alustada.
Meelejahutaja käes, siirdusime parki. Jumalik külm humalavedelik kuumal suvepäeval. Rahulolevatest nägudest pilt ka allpool. Mingil hetkel otsustasime, et peaks hakkama otsima kohta, kust pauku vaadata. Asusime taas rännakule. Ühtäkki kohtusime veel kahe eestlasega-Aare ja Maili. Noo nagu Tallinnas oleks juba :) Vähemalt oli seltskond hea ning leidsime ka parginurga, kuhu ka sissepääs lubatud oli (paljud vaatepunktid olid kinni pandud kuna liigselt inimesi oli sinna juba kogunenud). Sättisime end indialaste ja muude väljamaalaste vahel sisse. Mängisime potikat ning ootasime ilutulestikku. Enne paugutamist kuulsime korraga Eesti keelt - meie kõrvale ujusid mingid samasugused noored nagu meie, kes olid asja kaema tulnud. Samas linnas, samasse parginurka. Mis on tõenäosus? Ja et asi veel huvitavam oleks, siis ühe selle kuti vend elas samal ajal Milduras, kui ka mina. Isegi tõenäosus, et välguga piki hambaid saad, on vist suurem.
Korraga käis jube pauk. Ilutulestik läks lahti. Egas väga midagi glamuurset asjas polnud - saluut nagu saluut ikka :) Mõni rakett siit, mõni sealt, sild põlema ning koju magama. Aga samas oli tore ikkagi. Kuna pauk oli kell 00.20 juba läbi, otsustasime linnapeale maurama minna. Loivasime viiekesi mööda Sydneyd näljastena ringi. Külastasime kebabiputkat, kohtasime veel eestlasi, kohtasime ka muid inimesi, lasime omale mingit rätikut puusade ümber möödakäijatel siduda (ei lasku nimelistesse detailidesse, räägin üldiselt), seisime näpp püksiluku august väljas keset tänavat, ajasime mingile itaalia neiule mesijuttu, oleksime peaaegu ühe stripiklubi turvamehega tülisse sattunud, tegime ümber tänavavalgusposti stripishowdest tuttavaid pöördeid, jõime kanadalastega koos õlut ja kirusime ameerikat ja palju muud. Igatahes väga sisutihe õhtu oli, ning kõik need tegevused olid umbes pooleteise tunni jooksul.
Kella 3 paiku asusime rongile et kodupoole sõita. Seltskonna enamus (ehk siis kõik peale minu), läksid ühes peatuses maha, mina pidin edasi sõitma. Jõudsin oma ümberistumispeatusse ning tõdesin kurbusega, et minu rong läheb kell 5.20, kell oli aga 4.30. Kuna ilm oli ilus ning väga muud teha polnud, otsustasin magada. Tukastasin mõnusad 40minutit rongijaama pingil nagu mingi aborigeenivanamees, kuni uus rong saabus. Sõitsin oma peatusse ning asusin koduteed otsima. Esimese viie minuti jooksul olin hämmingus, kuna olin oma öömajani vaid ühe korra liigelnud ning see oli ka kaardi abil. Lisaks kohtasin veel poolest kerest aknast väljas magavat meest, see tekitas ka hämmingut. Igatahes panin oma navigeerimisega jumala puitu, veetsin mõnusad 1,5h selles eeslinnas uidates, käisin maha umbes 7kilomeetrit, küsisin mingil põhjusel nõu politseinikelt, et kuidas koju minna (mitte et oleks võinud lihtsalt takso võtta) ning juhtnööride abil siis vedasin end öömajja. Uni oli jumalik.
Järgmine päev oli suht mõttetu vahtimine. Alles õhtul oli uni läinud ning eluvaim sees. Seda muidugi pärast väikest suplust. Suplus uue aasta hommikul ongi ainus asi, mis on parem jõulujärgsest suplusest. Igatahes saime uuesti sama seltskonnaga linnas kokku, et juttu puhuda ning hommikust süüa (hommikusöök kell 8 õhtul burger ja friikartulid. terivslik eluviis). Jorisesime kuskil pargis, sõitsime ostukäruga mööda pargiteid rallit ning lõppkokkuvõttes jõudsime ka normaalsel ajal koju. Suur töövõit.
Ja nädala lõpupäev-pühapäev. Ilusa rannailmaga on ju vaja randa minna. Pererahval oli õnneks sama plaan, seega läksime kõik koos. Nende autoga - Taavil kulude kokkuhoid. Sõitsime Palm Beachi (siit 70km eemal), kus elavad väga paljud Sydney rikkurid, eelkõige filmitähed ja muud seltskonnainimesed. Maailmale on Palm Beach tuntud kui Summer Bay. Noh.. Seriaalis on kõik ilus. Rand superluks, vetelpäästjad musklis kutid, rannaliival kenad neiud ning jõusaalis alati külm jook külmikus. Tegelikkus oli ka tore - ilm oli ilus ja vesi värskendav. Samas vetelpäästjad väga vormis küll ei olnud, rannaliival oli rohkem aasia turiste kui valgeid inimesi ning jõusaalist oli järel vaid 25 dollariline turistimeene - valge maika kirjaga SB (summer bay super bodies). Aga jah - tore rand.
Selline siis see nädal oli. Aasta algas kenasti, ehk kestab samamoodi edasi. Homme asun teele Sydneyst põhjapoole farmitöö otsinguile. Ehk joppab. Väga plaane teinud pole, et kuhu jõuda ja kustkaudu. Panen autole hääled sisse ning vaatan, kuhu mu Ford mind viib. Ehk randa surfama, ehk tööle :) Peaasi, et vihma eest minema, kuna täna õhtul oli mõnus äike ning homme-ülehomme lubab ka vihma. Ideaalne telkimisilm.
Kas sina teadsid, et kui Austraalias langeb riiklik püha nädalavahetuse päevale, siis antakse vaba päev töötajatele pühadele järgneval esimesel tööpäeval?